Eesti parimad looduslikud ujumiskohad: 10 kristallselget järve ja jõge, mida avastada
Selgeveeline metsaga ääristatud Eesti järv puitsillaga vaiksel suvehommikul
Harjumaa metsaga ääristatud järvedest Viljandimaa legendaarsete ujumiskohtadeni – Eesti puhtaimad looduslikud veed pakuvad vaikseid hommikuid, puitsildu ja vett, mis on nii selge, et näed oma varbaid kahe meetri sügavuselt liivapõhjalt.
Ülemiste järv ja Harku järv: looduslik ujumine otse Tallinna külje all
Harku järv asub Harjumaal seitse kilomeetrit Tallinna vanalinnast läände ja sinna jõuab veerand tunniga autoga mööda Paldiski maanteed või bussidega 20, 21 ja 40 Harku alevikku. Põhjakaldal on hooldatud rand riietuskabiinide ja pika puitsillaga, kust kohalikud käivad hommikuti vette hüppamas maist kuni septembri keskpaigani. Vesi on kõige selgem juunis enne vetikaõitsengut; varasuvel näed platvormi all tiirutavaid havisid. Järvepõhi on liivane, kohati pehme saviga, ja kuna järv on madal, jääb vesi suhteliselt soojaks, ulatudes juulis umbes 22°C-ni. Parki Harkujärve tee lähedal ja jaluta mööda kruusateed läbi kaasikute alla. Tallinlased peavad Harkut oma argiõhtute kohaks: pärast tööd tullakse ujuma kilomeeter piki kallast ja siis koju. Broneeri majutus Tallinna Kesklinnas või Kristiine linnaosas, siis jääb Harku kahekümne minuti kaugusele.
Ülemiste järves, Tallinna joogiveehoidlas, ei tohi veekaitsenõuete tõttu enam ujuda, kuid kohalikud suunavad sind hoopis Pääsküla rabajärvede juurde, mis jäävad Tallinna–Pärnu maantee äärde Pääsküla asumi lähedale. Neil väikestel pruunivee-laugastel on puidust laudteed ja määratud ujumiskohad, kus turbast tumedaks värvunud vesi on märkimisväärselt puhas, nahale pehme ja jäiselt külm ka augustis. Suurimal, Pääsküla Hiidenõmmel, on väike rand ja umbes kolmekümne meetri kaugusel kaldast ujuv platvorm. Vett jagad kiilide ja mõne nastikuga, kes on kahjutu ja kardab sind rohkem kui sina teda. Raba tähendab, et mingeid teenuseid pole – võta rätikud kaasa ja vii kõik prügi endaga ära. Peatu Nõmmel, Tallinna kõige rohelisemas linnaosas, kus trammiliini 3 ääres on külalistemaju ja väikehotelle ning kust jõuad autoga kümne minutiga nii Pääskülla kui ka Harkusse.
Võrtsjärv: Viljandimaa avar madal paradiis pikamaaujujatele
Võrtsjärv, Eesti suuruselt teine järv, laiub Viljandimaa ja Tartumaa piiril üle 270 ruutkilomeetri madalat vett, millest suurem osa on alla kolme meetri sügav. Parim ujumisligipääs on läänekaldal Viljandi lähedal: mine Rõngu randa Võhmas, kus niidetud murualalt viib liivane sissepääs ja puitkai viiskümmend meetrit vette, mis on piisavalt selge, et madalikul jahtivaid ahvenaid märgata. Madala vee tõttu soojeneb järv kevadel kiiresti, jõudes ujutavate temperatuurideni mai lõpuks, ja püsib soe septembrini. Võrtsjärv on Ramsari märgala, nii et ujud roostike keskel, mis annab varju pesitsevatele luikedele ja rändavatele partidele; augusti lõpus on linnuvaatlus siin erakordne. Hoovusi praktiliselt pole ja järvepõhi on kindel liiv üksikute kividega, mis teeb selle ideaalseks peredele ja neile ujujatele, kes tahavad distantsi läbida ilma navigeerimismuredeta – võid ujuda sirgjooneliselt kilomeetri ja väsimuse korral ikkagi jalule tõusta.
Viljandi linn, kaksteist kilomeetrit järve parimatest randadest loodes, on loogiline peatuspaik. Broneeri hotell Tartu tänaval või Viljandi ordulinnuse varemete lähedal ning oled kahekümne minutiga autoga Võhmas või vaiksemates ujumiskohtades Tänassilmas lõunakaldal. Juuli algus on täiuslik: soe vesi, pikad päevad ja vähem nädalavahetuse rahvast kui augustis. Väldi hilissuve, kui sulle ei meeldi järvevetikad; augusti keskpaigaks võib kalda lähedale koguneda niitjaid vetikaid, ehkki vesi ise jääb puhtaks. Samadest randadest lähevad vette ka kohalikud kalamehed, nii et saabu enne 09:00, kui vesi on kõige vaiksem ja rand kõige omaettem. Talvel külmub järv paksu jää alla ja jääujumine on siin tõsine harrastus – eestlased raiuvad Võhma kai lähedale jaanuarist alates auke – aga see on juba teist sorti reisijale. Klassikaliseks suviseks looduslikuks ujumiseks läbipaistvas vees on Võrtsjärv parem kui peaaegu ükski teine koht riigis.
Pühajärv ja Tamula: Tartumaa kaksikpärlid metsaujumiseks
Pühajärv asub viis kilomeetrit Otepääst lõunas Lõuna-Tartumaa metsastel küngastel. Vesi on kuulsalt selge – kohalikud väidavad, et vaiksel hommikul näeb nelja meetri sügavusele – tänu allikatele, mis järve toidavad ning hoiavad selle jahedama ja puhtamana kui vihmaveest toituvad järved. Peamine rand on Pühajärve Spa & Holiday Resorti juures kirdekaldal, kuid parim looduslik ujumine on vaiksemal kagupoolsel küljel Pühajärve küla lähedal, kus maanteelt 45 hargnev pinnasetee viib mitteametliku juurdepääsukohani, kus mahub kolm autot, ja kitsas rada läbi männimetsa veerisrannani. Järvepõhi langeb siin kiiresti, nii et oled viie tõmbega sügavas vees, ja põhi on puhas kruus ilma vetikateta. Vee temperatuur püsib juulis 18–20°C ümber, jahedam kui madalikujärvedes just allikate tõttu. Otepääl, kuus kilomeetrit põhja pool, on Tartu tänava ääres tosin väikest hotelli ja külalistemaja; sealt saad hommikul Pühajärves ujuda ja pärastlõunal Väike Munamäe radadel matkata.
Tamula järv Võrus, nelikümmend kilomeetrit Otepäält kagus, on Tartumaa teine tipp. Tamula on linnajärv, mida Võru linn kolmest küljest ümbritseb, kuid vee kvaliteet on suurepärane ja lõunakaldal on pikk avalik rand köiega piiratud ujumisala, hüppelaudade ja rohuse päevitusmuruga. Järv asub liustikusulavee uuristatud nõos, nii et see on sügavam, kui paistab – keskel kuni kolmteist meetrit – ja suvine termokliin tekitab järsu temperatuurilanguse, kui sukeldud alla kahe meetri. Kohalikud ujuvad aasta läbi; talvine jääujumisklubi kogunev läänekaldal puusauna juures igal laupäeval detsembrist veebruarini. Suvekülalisele sobib Tamula ideaalselt, kui tahad looduslikku suplust ilma metsa sõitmata: linna hotellid on Jüri tänava ääres ja rannast kümne minuti jalutuskäigu kaugusel. Ühenda Pühajärv ja Tamula ühte reisi, majutudes Otepääl ja sõites hommikul mööda maanteed 2 lõunasse. Mõlemas järves saab ujuda mai keskpaigast septembri lõpuni, kõige selgem on vesi juunis enne suvist planktoniõitsengut.
Emajõgi ja Ahja jõgi: vooluvesi seiklushimulistele ujujatele
Emajõgi, mis viib Võrtsjärve vee põhja poole Peipsisse, voolab läbi Tartu ja pakub pikka, laiska ujumist tasases vooluses. Parim ligipääs on Ihastes, Tartu lõunapoolses eeslinnas, kus jõe läänekaldal on liivarand ja nõukogudeaegne betoonist hüppetorn. Vesi on ülemjooksu turbast pruunikas, kuid täiesti puhas – terviseamet kontrollib seda suvel iga nädal. Voolukiirus on umbes pool kilomeetrit tunnis, nii et võid trenniks vastuvoolu ujuda või allavoolu triivida ja mööda kaldarada tagasi jalutada. Emajõgi on piisavalt lai, et lõbusõidupaadid liiguvad keskvöös, kuid kalda lähedal ujujaid välditakse laia kaarega. Varased hommikud juunis ja juulis on maagilised: veest tõuseb udu, näed jäälindu kaldale kummarduvatelt pajudelt jahtimas, ja jõgi on sinu päralt, kuni umbes 09:00 ilmuvad esimesed süstasõitjad. Tartu hotellid on koondunud vanalinna Raekoja platsi ümber, kust Ihaste randa jõuab viieteistkümne minutiga autoga või kolmekümne minutiga jalgrattaga mööda jõeäärset kergliiklusteed. Kui ujud Eestis vaid ühes jões, siis olgu see see.
Ahja jõgi Põlvamaal, Võhandu lisajõgi kaguosas, on kiirem, kitsam ja külmem. Klassikaline ujumiskoht on Kuningamäe all, kus jõgi kogub vett madala liustikurahnudest loodusliku paisu taha. Parki Kuningamäe matkaraja parklas maantee 64 ääres ja jaluta viisteist minutit allavoolu läbi männi- ja kuusemetsa. Laugas on umbes neljakümne meetri laiune, keskelt nii sügav, et põhja ei ulatu, ja vool on piisavalt tugev, et paigal püsimiseks tuleb ühtlaselt ujuda. Vesi on kristallselge, kaldataimestikust rohekas, ja näed enda all vooluses seisvaid forelle. See ei ole päevituskoht – randa pole, ainult kivid ja puujuured – aga kui tahad kiirevoolulises metsavees ujumise elevust, on see võitmatu. Lähedases Põlva linnas on paar väikest hotelli ja külalistemaja või võid peatuda Tartus ja teha päevareisi. Parim on hiliskevad, kui lumesulavesi hoiab jõe kõrgel ja vee temperatuur on kosutavalt külm; augustiks jääb jõgi madalamaks ja soojemaks, juhuujujale lihtsam, kuid vähem dramaatiline.
Kurtna järv ja Nohipalu Mustjärv: peidetud metsajärved üksioleku jaoks
Kurtna järvestik Ida-Virumaal, nelikümmend kilomeetrit Narvast edelas Jõhvi linna lähedal, hõlmab enam kui neljakümmend tihedasse metsa laiali pillutatud mõhnajärve. Enamik neist on kaitsealad, kuhu avalikkusel juurdepääsu pole, kuid suurimal, Kurtna järvel, on lõunakaldal määratud ujumisala. Keera maanteelt 33 Illukal ja sõida kruusateed mööda kolm kilomeetrit väikese parklani; kümneminutiline metsajalutuskäik viib liiva- ja veerisrannani. Järve ümbritseb täielikult mets, nii et ujud täielikus vaikuses, kui rähni trummeldamine ja mõni üksik lennuk välja arvata. Vee selgus on erakordne – varasuvel kuus meetrit või rohkem – sest järved saavad toitu põhjaveest ja neisse ei vala setet ükski sissevoolav oja. Põhi on peen valge liiv üksikute palkidega ja vesi on külm, ulatudes ka juulis harva üle 19°C. Teenuste puudumine on osa võlust: pole kioskeid, pole riietusruume, ainult mets ja vesi. Lähim hotellidega linn Jõhvi jääb kahekümne kilomeetri kaugusele kirdesse; sõit võtab kolmkümmend minutit läbi männimetsade ja mööda mahajäetud nõukogudeaegsetest talumajanditest. Broneeri tuba Jõhvi kesksele Keskväljakule lähedal ja alusta varakult, et jõuda Kurtnasse kella 08:00-ks, kui valgus langeb madalalt läbi puude ja vesi on klaasjalt vaikne.
Nohipalu Mustjärv, väike mustaveeline järv Pärnumaal Nohipalu küla lähedal, on nii kõrvaline, kui Eesti ujumiskoht üldse olla saab. Nimi viitab tumedale turbast värvunud veele ja järv asub nõos, mida ümbritsevad raba ja mets, ilma teeta. Parki Nohipalu külas ja kõnni kahe kilomeetri pikkune oranžide märgistega metsarada; rada on konarlik, kohati porine, ja võtab umbes kolmkümmend minutit. Järv ise on pisike, ehk kahesaja meetri pikkune, väikese puitplatvormi ja kohalike paigaldatud köiekiigega. Vesi on tumepruun, aga pehme ja puhas, ning nähtavus on umbes meeter. Siin ujumine tundub nagu kanges tees suplemine. Järv on madal, välja arvatud sügav auk keskel, ja põhi on pehme turvas; paigal seistes vajuvad jalad sisse. See koht on seiklushimulistele ujujatele, keda ei häiri kaanid (neid on harva, aga on) ja kes tahavad ujuda paigas, mida külastab ehk tosin inimest nädalas. Peatu Pärnus, nelikümmend kilomeetrit põhja pool, kus hotellid reastuvad rannaäärse Ranna puiestee äärde. Nohipalu on poole päeva väljasõit: uju, kõnni tagasi, söö Pärnus lõunat. Ära mine sinna pärast tugevat vihma, kui rada on üle ujutatud.
Praktiline plaan: parimad kuud, veeohutus ja mida kaasa pakkida
Eesti looduslik ujumishooaeg kestab mai keskpaigast septembri keskpaigani, vee temperatuuriga 14°C-st mais kuni 22°C-ni juuli lõpus. Juuni on ideaalne: vesi on selge enne suviseid vetikaid, päevad on pikad ja nädalavahetuse rahvast vähem kui juulis ja augustis. Paljudes järvedes ja jõgedes saab ujuda septembri alguseni, kui õhk jaheneb, aga vesi hoiab soojust. Kontrolli alati kohalikke olusid: terviseamet avaldab suvel iganädalasi veekvaliteedi raporteid suuremate ujumiskohtade kohta ning Viljandi, Tartu ja Tallinna turismiinfokeskused oskavad hetkeolukorra kinnitada. Järved soojenevad kiiremini kui jõed ja madalad järved nagu Võrtsjärv soojenevad kiiremini kui sügavad järved nagu Pühajärv. Pruunivee-järved ja rabalaukad on aasta ringi külmemad, sest turvas isoleerib põhja ja takistab päikesesoojuse kogunemist. Hoovused sellistes jõgedes nagu Emajõgi on tasased, aga reaalsed; uju alati esmalt vastuvoolu, et saaksid väsides tagasi triivida. Väldi üksi ujumist kõrvalistes metsajärvedes ja anna kellelegi oma plaanidest teada, kui suundud Nohipalu või Kurtna kanti.
Paki vähe, aga mõtestatult: kiirestikuivav rätik, veejalatsid kivise sissepääsu jaoks ja kuivkott telefonile ning võtmetele. Paljudes looduslikes ujumiskohtades pole mingeid teenuseid, nii et võta vajalik toit ja vesi kaasa ning vii kogu prügi endaga ära. Metsakäikudeks tasub kaasa võtta väike esmaabikomplekt. Putukatõrjevahend on juunis ja juulis hädavajalik, eriti rabajärvede ääres, kus sääsed on tund enne päikeseloojangut halastamatud. Kui ujud jõgedes või võõrastes järvedes, muudab erksavärviline ujumismüts sind paadimeestele nähtavamaks. Eesti vesi on üldiselt ohutu – ohtlikke loomi pole, järvedes tugevaid hoovusi pole ja veega levivaid haigusi pole – kuid tavapärased ettevaatusabinõud kehtivad: ära sukeldu hägusesse vette, jälgi vee all olevaid palke ja hoia mootorpaatidest eemale. Pika valguse, puhta vee ja väikese rahvahulga kombinatsioon teeb Eestist ühe Euroopa alahinnatuima loodusliku ujumise sihtkoha. Broneeri hotell Tallinnas, Viljandis või Tartus, rendi auto ja anna endale nädal aega, et ujuda metsajärvedest jõekallasteni ja rannikurabadeni. Imestad, miks sa varem ei tulnud.
Enne broneerimist
Küsimused, mida Tartu kohta küsitakse, vastatud selle kuu numbritega.
Võrtsjärv Viljandimaal soojeneb kõige kiiremini, sest see on madal, keskmiselt alla kolme meetri sügav. Vee temperatuur ulatub juulis 22–24°C-ni, võrreldes 18–20°C-ga sügavamates järvedes nagu Pühajärv. Parimad rannad on Võhmas läänekaldal, kus liivane sissepääs ja puitkaid teevad vetteminemise lihtsaks. Võrtsjärves saab ujuda septembrini, nädalaid pärast seda, kui külmemad järved muutuvad ebamugavalt jahedaks.
Ei. Eestis ei ole ohtlikke veeloomi. Nastikud on rabajärvedes tavalised, kuid kahjutud ja arad. Kaane leidub mõnes turbavees järves, aga harva ja need on kergesti eemaldatavad. Toitaineterikastes järvedes esineb hilissuvel vetikaõitsengut, mis muudab vee häguseks ja ebameeldivaks, kuid mitte kahjulikuks. Havisid, ahvenaid ja muid kalu on, kuid nad ei ohusta ujujaid. Suurim tüütus on sääsed metsajärvede ääres juunis ja juulis.
Jah. Kõik looduslikud veekogud Eestis on avalikud ja ujumine on tasuta. Mõned väljaarendatud rannad, näiteks Pühajärve spaakuurordi juures olevad, võivad küsida tasu parkimise või teenuste eest, kuid vesi ise on alati ligipääsetav. Looduslikel ujumiskohtadel metsades ja jõekallastel pole tasusid, väravaid ega piiranguid, välja arvatud ujumiskeeluga kaitsealadel.
Tartumaa Lõuna-Eestis. Majutu Tartus ja oled neljakümne minuti autosõidu kaugusel Pühajärvest, Tamula järvest, Emajõest Ihastes ja Ahja jõe laugastest. Tartus endas on head hotellid, restoranid ja teenused ning piirkonnas on Eesti kõige puhtam ja selgem vesi. Pikk nädalavahetus on piisav, et ujuda neljas-viies eri kohas ja jääb aega ka matkamiseks ja vaatamisväärsusteks.
Enamikku kohtadesse jah. Harku järveni Tallinna lähedal saab bussiga ja Tamula järveni Võrus jõuab kesklinna hotellidest jalgsi, kuid kõrvalisemad järved nagu Kurtna ja Nohipalu nõuavad autot. Emajõe äärde Ihastesse saab Tartust rattaga. Rendiautod on taskukohased ja teed head; väike luukpära sobib ka kruusastele metsateedele. Ühistransport teenindab suuremaid linnu, kuid ujumiskohad jäävad tihti bussipeatustest mitme kilomeetri kaugusele.
