Soomaa National Park
Soode maa: rabad, haabjad, kopratammid ja viies aastaaeg, kui jõed ujutavad metsateed üle.
Laudtee üle Soomaa raba laukate ja kidurate mändide vahel
Soomaa National Park: miks siin peatuda
Soomaa tähendab soode maad ja seda see ka on — umbes 400 ruutkilomeetrit rabasid, luhtasid ja soometsi Pärnu ja Viljandi vahel, mida lõikavad viis jõge, mille nimed tasub selgeks õppida: Raudna, Halliste, Navesti, Lemmjõgi ja Kõpu. Siin ei ela sisuliselt kedagi. Pargis on käputäis talusid, üks külastuskeskus Kõrtsi-Tõramaal, kruusateed, mis augustis muutuvad pesulauaks, ja mobiililevi, mis kaob Kuresoo keskel ära. Selles ongi võlu. See on kõige tühjem maastik, kuhu jõuad rannakuurordist tunniga.
Viies aastaaeg on see, mille poolest Soomaa kuulus on. Märtsi lõpu või aprilli lumesulamine ajab jõed luhtadele laiali ja mitu tuhat hektarit metsa ning teid jääb meetri sügavuse pruuni vee alla. Kohalikud ei pea seda katastroofiks — nad võtavad välja haabja, ühest haavatüvest õõnestatud lootsiku, mida siin ikka veel ehitatakse, ja sõuavad üle oma põldude. Juhendatud kanuumatkad käivad aasta läbi ja kostavad poole päeva eest umbes €40-60 inimese kohta; suurvee ajal on need unustamatud, kuival maikuul mõnus kolm tundi aeglasel mustal jõel.
Matkamine käib laudteedel ja metsaradadel ning on lihtsam, kui kõlab. Riisa rabarada on 4,8 km laudteed üle laukate ja kidurate mändide. Ingatsi rada on umbes sama pikk ja lõpeb vaatetorniga Kuresoo serval, mis on üks Euroopa suurimaid rabasid. Koprarada Tõramaa lähedal on lühike, porine ja tõesti täis langetatud puid ning tamme. Siin elavad põdrad, hundid ja ilvesed; sa näed pigem jälgi kui loomi, ning kured ja tedred on palju tõenäolisemad.
Ole õhtute suhtes aus. Juunis kell 21 on veel valge, sääsed on erakordsed ja õhtusöök on see, mida taluperemees keetis — enamasti supp, leib, tükk sealiha, €12-18. Restoranide tänavat pole, pärast kella 18 pole ühtki poodi lahti ja lähim suurpood on Kõpus või Suure-Jaanis. Jäta Soomaa vahele, kui tahad väljas söömas käia, kui reisid autota või kui hammustavad putukad rikuvad su puhkuse. Tule siia, kui reisi mõte on vaikus.
Valik käib talumajutuste ja väikeste kämpingute vahel ning tõsiseltvõetavaid variante on ehk tosin. Riisa, Tipu, Sandra ja Tõramaa poole viiv tee jätavad sind radade algustele ja kanuusildadele kõige lähemale — kahene tuba puitmajas kostab €55-95, sageli koos sauna kasutamisega, hommikusöök lisaks €8-10. Karuskose ja Tipu kant on juhendatud sõudmise traditsioonilised baasid. Kui tahad korralikku hotelli, kuuma restoraniköögi ja suurpoodi, maga Viljandis (umbes 40 km ida pool) või Pärnus (umbes 70 km edelas) ja sõida päevaks kohale; nii teeb hulk inimesi. Väldi märtsi lõpus otse jõe ääres esimese korruse toa broneerimist, kui perenaine pole veevaba taset kinnitanud, ja väldi pimedas kruusateedele jõudmist — need on valgustamata, aukudega ja täis metskitsi.
Soomaa National Park: mida teha
Matkad algavad Riisa ja Tõramaa jõeligipääsudest Raudnal ja Hallistel. Poolepäevane juhendatud sõudmine kostab umbes €40-60 inimese kohta koos varustuse ja veekindla kotiga ning toimub aasta läbi. Kevadise suurvee ajal sõuad üle luhtade ja metsateede, mitte kaldate vahel. Broneeri vähemalt paar päeva ette.
Viidatud Riisa küla teelt pargi lääneosas, umbes 4,8 km laudteed ringiga läbi lageraba, laukad, kus kuumal päeval saab ujuda. Tasuta, alati avatud, parklas ei ole mingeid mugavusi. Aeglasel sammul kaks tundi; alates juunist võta vesi ja putukatõrje.
Ingatsi rada algab väikesest parklast Riisa–Tipu teel ja lõpeb puust vaatetorniga Kuresoo raba järsul põhjaserval. Tipust näed rabaväljasid silmapiirini, ilma ühegi hooneta. Parim koidikul või oktoobris, kui raba läheb roostepunaseks.
Algab Kõrtsi-Tõramaa külastuskeskuse juurest. Lühike ring mööda aktiivsetest kopratammidest, näritud kändudest ja üleujutatud lepikutest — veetase muutub kuust kuusse, sest koprad ehitavad pidevalt ümber. Loomi endid näeb realistlikult ainult videvikus. Kanna kummikuid; mõned lõigud on tõesti märjad.
Pargi infopunkt Tipu ja Jõesuu vahelisel teel, suvel iga päev avatud, väljaspool hooaega lühemad lahtiolekuajad. Tasuta näitus raba tekkest ja suurveekultuurist, trükitud rajakaardid, hetke veetasemed ja teadetetahvel läbimatute teedega. Küsi siit enne kui kevadel ühelegi kruusateele sõidad.
Tipu ja Riisa kandi giidid korraldavad rajavälised läbiminekud üle Kuresoo ja Öördi — suvel räätsadega, talvel lumeräätsadega, tavaliselt €35-50 inimese kohta kolme tunni eest. Ilma giidita rabas rajalt väljas kõndimine on halb mõte — pind hõljub ja laukad on sügavamad kui paistavad.
Mida vaadata
Hotellid: Soomaa National Park
Soomaa National Park piirkonnas pole veel ühtki hotelli nimekirjas. Lähimad leiad piirkonna lehelt.
Liikumine Soomaa National Park piirkonnas
Sul on autot vaja ja see pole läbiräägitav — pargi sees bussiliiklust pole ja rajaalgused on 10-25 km kaugusel üksteisest kruusateedel. Tallinnast on umbes 2 tundi 15 minutit Pärnu maanteed mööda ja siis ida poole läbi Pärnu-Jaagupi või Kõpu; Pärnust umbes tund, Viljandist umbes 45 minutit, Tartust umbes 2 tundi. Bussid jõuavad Tallinnast ja Tartust Viljandisse, Kõppu ja Suure-Jaani ning mõned majutused toovad su tasu eest Viljandist või Kilingi-Nõmmelt kohale, kui oled kanuumatka broneerinud. Tangi enne sisenemist täis: lähim kütus on Kõpus, Suure-Jaanis või Kilingi-Nõmmel ja ükski neist pole öö läbi lahti.
Küsimused Soomaa National Park kohta
Suurvesi tuleb tavaliselt märtsi keskpaiga ja aprilli lõpu vahel, kui lumesulamine ja vihm langevad kokku, aga mõnel aastal jääb see peaaegu olemata ja mõnel tuleb kaks korda. Keegi ei suuda seda rohkem kui nädal ette lubada. Jälgi veetaseme teateid ja broneeri paindlike tingimustega majutus, kui just see on sinu tuleku põhjus.
Ainult abiga. Parki endasse busse ei sõida. Toimiv variant on kaugbussiga Viljandisse või Pärnusse ja siis kanuukorraldaja või majutaja korraldatud transfeer, mis kostab tavaliselt €30-60 suund. Viljandist rattaga tulek on vaiksetel teedel võimalik, aga pikk — umbes 40 km.
Juuni algusest augusti keskpaigani hullud — see on märgala ja metsaradadel tuult ei ole. Võta tugev tõrjevahend, pikad varrukad ja peavõrk, kui plaanid videvikus kõndida. Avatud laudteed raba kohal on tuule tõttu tunduvalt paremad kui metsalõigud.
Kopraid küll üsna tõenäoliselt, videvikus Tõramaa rajal. Põdrajälgi ja pabulaid on kõikjal ja kohtumine on koidikul õnne asi. Hunte ja ilveseid on olemas, aga neid praktiliselt kunagi ei näe. Pruunkarusid Eestis leidub, kuid organiseeritud karuvarjed on kaugemal idas Alutagusel, mitte siin.
