Millal on vesi tegelikult piisavalt soe
Mageveehooaeg kestab umbes juuni kolmandast nädalast augusti lõpuni, tippsoojus tuleb juuli teisel poolel. Madalad järved jõuavad siis 22-25°C-ni, sügavamad püsivad 19-21°C juures. Juunis saab ujuda, aga see on kosutav, ja septembri keskpaigaks on enamik järvi langenud alla 16°C. Eestlased ujuvad ikkagi ja samades järvedes on veebruaris jääaugud sauna kõrval, aga see on juba teine artikkel ja teine närvisüsteem.
Kaks praktilist hoiatust. Sinivetikaõitsengud tekivad madalates toitainerikastes järvedes kuumadel augustidel, eriti Peipsis ja väiksemates lõunapoolsetes järvedes; terviseamet paneb hoiatused välja ja vesi muutub silmnähtavalt supiseks, nii et vaata enne sissemineku. Rannavalve on ainult suuremate linnade randades juulis ja augustis. Mujal oled omapead ja liustikujärvede põhi võib järsku ära kaduda. Peaaegu kõik need rannad on tasuta; parkimine on tasuta või paar eurot.
1. Kauksi, Peipsi järv
Peipsi on 3555 km² pindalaga Euroopa suuruselt viies järv ja Kauksis põhjakaldal käitub see nagu meri ilma laineteta: kahvatu liiv, luited, männid taga ja madal vesi, kuhu saab sada meetrit või rohkem kahlata. Just madaluse tõttu soojeneb ta kiiresti, jõudes heal juulil 24-25°C-ni — riigi kõige kindlam soe ujumine. Silmapiiril pole teist kallast, ja just see detail paneb inimesed kohta armastama.
Kauksi jääb Tartust 65 km ida poole, umbes tunni sõit, ja Tallinnast 190 km. Seal on kämping, hooajaline rannakohvik ja ruumi mõnesajale inimesele laiali valguda ilma tunglemiseta. Konks on samas madaluses: augusti vetikaõitsengu ajal on see esimene kallas, kuhu hoiatused ilmuvad, ja tuulise ilmaga võib vesi olla mudane. Ühenda see 30 km lõuna pool Sibulateel asuvate vanausuliste küladega.
2. Pühajärv, Otepää
Pühajärv on 8,5 km² ebakorrapäraseid lahtesid ja viit saart Otepää kuppelmaastikul, ümbritsetud metsaste seljandikega, mis teevad sellest Eesti kõige fotogeenilisema ujumisjärve. Randu on mitu; peamisel põhjakaldal spaahotelli lähedal on purre, riietuskabiinid ja rannavõrkpalliplats, SUP-laudade ja sõudepaatide rent on umbes €10-15 tunnis. Vesi on puhas ja püsib suve keskel 20-22°C juures.
Otepää on Tartust 45 km lõuna pool, umbes 40 minutit. 12 km järveäärne matkarada teeb kolme kuni nelja tunniga peaaegu terve ringi ja Dalai-laama õnnistas järve 1991. aastal, mida kohalikud mainivad umbes viie minuti jooksul pärast tutvumist. Teine, mitte esimene, sest järv on Kauksist sügavam ja jahedam ning peamine rand on juulis rahvarohkem. Ruumi saamiseks mine vaiksemale lõunakaldale ja jää ööseks, et saada varahommikune vesi.
3. Tamula, Võru
Tamula on haruldane juhtum, kus päriselt hea ujumisrand asub linna sees: liiv, madal sissepääs, pikk puitpromenaad ja vette ulatuv purre, kõik viie minuti jalutuskäigu kaugusel Võru keskväljakust. See tähendab kohvikuid, jäätist ja bussipeatust, mitte parklat metsas, ja teeb Tamulast parima valiku, kui reisid ilma autota või väikeste lastega, kellele on vaja tualetti 200 meetri sees.
Järve pindala on umbes 2,3 km² ja juulis soojeneb vesi 21-23°C-ni, kõrgsuvel on linnarannas rannavalve. Seal peetakse ka linna suvesündmusi, nii et mõnel nädalavahetusel arvesta muusikaga. Kolmas, sest keskkond on pigem linnalik kui metsik — vaatad Võrut, mitte metsa. Kasuta baasina: Rõuge järvekett jääb 15 km edelasse, Suur Munamägi 25 km kaugusele ja kõrvalasuv Vagula järv on vaiksem ning sügavam.
4. Verevi, Elva
Verevi on väike — alla 13 hektari — ja just seepärast ta toimib. Ta soojeneb varem kui ükski teine selles nimekirjas, mõnikord saab ujuda juba juuni esimesel nädalal, ja rand on korralikult ümber ehitatud promenaadi, riietusruumide ja kohvikuga. Elva on Tartust 27 km edela pool, autoga umbes 25 minutit, ja asub Tartu-Valga raudteel, mistõttu on see riigi kõige lihtsamini rongiga saavutatav järv.
Konks on mahutavus. Kuumal laupäeval tuleb siia pool Tartut ja rand on päriselt rahvast täis, parkimine valgub ümbritsevatele tänavatele. Tule argipäeval või enne 11.00. Üldjärjestuses neljas ja esimene, kui reisid rongiga koos lastega. Elva ümbruse männimetsarajad ja Vapramäe seljandik pakuvad hiljem jalutuskohta ning linnas on piisavalt kohvikuid, et sellest terve pärastlõuna teha.
5. Viljandi järv
Viljandi järv on 4 km pikkune veelint ürgorus 30 m linnast allpool ja rand selle põhjakaldal jääb lossivaremetest lühikese jalutuskäigu kaugusele. Ujumine käib siin Eesti järvede parima tagaplaaniga: metsased nõlvad, rippsild üleval ja linn seljandikul. Vee temperatuur on juulis 20-22°C ja kallas laskub tasapisi.
Seal on paadikuur, mis rendib sõudepaate ja SUP-laudu, umbes 11 km pikkune järve ümbritsev matkarada ja suvel tegutsevad ujuvsaunad parvedel. Viies, sest rand ise on tagasihoidliku suurusega ja kuuma ilma perioodil võivad järve tulla vetikad. Oma koha teenib ta sellega, et saad hommiku veeta keskaegsetes varemetes, lõunaajal ujuda ja õhtul korralikus linnas süüa, mida väga vähesed selle nimekirja järved võimaldavad.
6. Saadjärv, Vooremaa
Saadjärv on selge vee variant: umbes 25 m sügav, 7 km pikk, asub Tartust põhja pool voortemaastikus, vee läbipaistvus on madalatest soojadest järvedest palju parem ja vesi vastavalt jahedam, 18-20°C. Rand Äksis läänekaldal on vaikne, männid ja rohi rahvahulkade asemel, ning teine juurdepääs on põhjaotsas.
Tartust on 20 km, umbes 20 minutit, ja Jääaja Keskus asub otse järve kõrval — hästi tehtud muuseum jäätumisest ja nende voorte kujunemisest, mis väärib päriselt 90 minutit ja teeb ujumisest terve päeva. Kuues, sest vesi on külm ja veepiiril napib taristut. Kui ujud tõsiselt, mitte ainult sulistad, pane Saadjärv teiseks: siinne pikk puhas vesi on Lõuna-Eesti parim pikkade distantside jaoks.
7. Ähijärv Karula rahvuspargis ja üllatajad
Ähijärv Karula rahvuspargis kaugel lõunas on tasu sõidu eest: väike järv metsaste küngaste vahel, ujumiskoht, lõkkeplats ja rahvuspargi külastuskeskus lähedal, ning juulikuu argipäeval võib see olla täiesti sinu oma. Karula on Eesti väikseim rahvuspark, 123 km², ja ujumise ühendamine paari märgistatud rajaga teeb täisväärtusliku päevaretke Võrust, mis jääb 30 km ida poole.
Kaks üllatajat, mida tasub teada. Rummu karjäär Vasalemma lähedal, 45 km Tallinnast, pakub türkiissinist vett uputatud vanglakarjääri kohal, valvatud ujumisala ja umbes €10 piletit — kummastav, aga püsi märgistatud tsoonis. Ja jõeujumiseks voolab Ahja Taevaskojas, 60 km Tartust, selgena 20 m liivakivipaljandite all ning basseinid on piisavalt sügavad ujumiseks. Ülemiste järve Tallinna külje all jäta täiesti vahele: see on linna joogivesi ja ujumine on keelatud.
Hea teada
Korduma kippuvad küsimused
Kui soojaks vesi tegelikult läheb?
Madalad järved nagu Peipsi Kauksis ja Verevi jõuavad juuli teisel poolel 23-25°C-ni. Sügavamad järved nagu Pühajärv ja Saadjärv püsivad samal ajal 19-21°C juures. Juunis on tavaliselt 16-19°C ja septembris langeb alla 16°C, mille juures jäävad vette ainult kohalikud.
Kas rannad on tasuta ja kas seal on rannavalve?
Peaaegu kõik Eesti järverannad on tasuta ja parkimine kas tasuta või paar eurot. Rannavalve on ainult suuremates linnarandades — Tamula Võrus, Verevi Elvas, Viljandi järv ja Pühajärve peamine rand — ning ainult juulis ja augustis päevasel ajal.
Kas peaksin sinivetikate pärast muretsema?
Kuumadel augustidel jah, eriti madalas Peipsis ja väiksemates lõunapoolsetes järvedes. Õitseng muudab vee läbipaistmatult roheliseks ja pinnale tekib värvikihi moodi kirme. Terviseamet paneb hoiatused mõjutatud randadesse ja veebi; ära ujuma mine ja hoia koerad eemal, sest vee neelamine teeb loomad tõsiselt haigeks.
Head teha on äri: iga broneering Estonia Destinationsi kaudu rahastab ühe kinnitatud tonni süsiniku sidumist — sama tuba, sama hind, ilma juurdehindluseta.
Otsi hotelle